Oru park
Pühajõe orus asuv 105 ha suurune park rajati 1897–1901 Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi suvelossi ümber. Alates 1935.a olid Oru loss ja park Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsiks. Eeskujulikus korras olev park kannatas tugevasti II maailmasõja ajal, mil hävis loss, paljud kõrvalhooned ja suur osa pargist. Üks Põhja-Eesti kaunimaid parke ületab liigirikkuselt kõik teised Põhja-Eesti pargid. Seal kasvab 270 eri liiki ja vormi puid-põõsaid. Eriti palju võõrliike kasvab Nõiametsas ja lossiplatsi ümbruses. Okaspuudest on huvitavamad euroopa lehised, alpi seedermännid, mägimännid, virgiinia kadakas, hall ebatsuuga. Toila Gümnaasiumi kooli juures asub riikliku looduskaitsealune euro-ameerika pappel, pargi kõige jämedam 1870. aastal istutatud puu. Valgustatud jalutusrada Oru pargis algab pargi väravast, suundub randa, Sadamasse.
Pühajõe orus asuv 105 ha suurune park rajati 1897–1901 Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi suvelossi ümber. Alates 1935.a olid Oru loss ja park Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsiks. Eeskujulikus korras olev park kannatas tugevasti II maailmasõja ajal, mil hävis loss, paljud kõrvalhooned ja suur osa pargist. Üks Põhja-Eesti kaunimaid parke ületab liigirikkuselt kõik teised Põhja-Eesti pargid. Seal kasvab 270 eri liiki ja vormi puid-põõsaid. Eriti palju võõrliike kasvab Nõiametsas ja lossiplatsi ümbruses. Okaspuudest on huvitavamad euroopa lehised, alpi seedermännid, mägimännid, virgiinia kadakas, hall ebatsuuga. Toila Gümnaasiumi kooli juures asub riikliku looduskaitsealune euro-ameerika pappel, pargi kõige jämedam 1870. aastal istutatud puu. Valgustatud jalutusrada Oru pargis algab pargi väravast, suundub randa, Sadamasse.
No comments:
Post a Comment