Keskkonna olukord

Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaa üheks prioriteetseks teemaks juba alates iseseisvusaja algusest. Kahe viimase maakonna arengukava perioodi jooksul (viimase 6-7 aastaga) on saavutatud märkimis-väärseid tulemusi keskkonna kaitsel. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaheksa tegutsemisaasta jooksul on Ida-Viru maakonnas lahendatud keskkonna-probleeme enam kui 2 miljardi krooni eest.

Suurimad investeeringud on tehtud Narva ja Kohtla-Järve reoveepuhasti-te rekonstrueerimisse, Sillamäe jäätmehoidla sulgemiseks. Lisaks regionaalsetele projektidele on igal aastal maakonnas ellu viidud 70–90 erinevat keskkonnaalast projekti kogumaksumusega 50–90 miljonit krooni.

Nende projektide raames on:

• korrastatud omavalitsuste veemajanduse rajatisi; uuendatud vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide käivitamise läbi on paranenud veevarustus ja vähenenud heitvete sattumine Purtse jõgikonda,
• arendatud jäätmekäitlust,
• toetatud looduskaitse all olevate objektide hooldust,
• arendatud elanikkonna keskkonnalast teadlikkust,
• vahetatud on filtreid elektrijaamades, samas on vahetatud uuel tehnoloogial põhinevaid energiaplokke,
• lõplikult kaetud on radioaktiivsete jäätmete hoidla Sillamäel, käivitatud uus Uikala prügila ja Vaivara ohtlike jäätmete hoidla,
• alustatud on Narva-Jõesuu liivaranna säilitamise töödega.

Tööstusregioonina on Ida-Viru maakonna osatähtsus kogu Eesti keskkonnasurves ülekaalukalt suurim, kuid samas on ka Ida-Viru maakonna keskkonnasurve näitajate absoluutne ja suhteline vähenemine viimasel kümnendil olnud suurim. Tootmise vähenemise tõttu on nii põlevkivi kaevandamine kui ka põlevkivi ka evandamise ja töötlemisega kaasnev keskkonnasurve kümne viimase aasta jooksul vähenenud. 1992. aastaga võrreldes oli 2002. aastal põlevkivi kaevandamine vähenenud 6,5 miljonit tonni ehk 38%. 2003. aastal tekkis paiksetest saasteallikatest atmosfääri jõudvast saastekogusest suurem osa Ida-Viru maakonnas (81%). Elektrijaamade rekonstrueerimine jätkub, seega väheneb sellest tulenev keskkonnasurve.

2003. aastal tekkis 69% puhastamist PW Partners 41 vajavast heitveest Ida-Viru maakonnas. Puhastamata kujul sattus looduslikesse veekogudesse, pinnasesse ja põhjavette ainult 0,8% puhastamist vajavast veest, kuid sellest 54% oli Ida-Virumaa osakaal. Veekasutuse ja –puhastamise projektidel on suur kaal maakonna edasisel arengul.

2002. aastal tekkis 80% jäätmetest Ida-Viru maakonnas. See oli tingitud suurest kogusest põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmetest. Põlevkivijäätmeid tekkis 2002. aastal kokku 11 miljonit tonni. Kaasaegsete jäätmehoidlate kasutuselevõtt Ida-Virumaal on vähendanud jäätmete ladustamisest tulenevaid riske.

Allikad:

1. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/Tervema_elukeskkonna_nimel_Ida_Virumaal.aid-1673

2. http://www.ida-virumaa.ee/index.phptab=blocks/environment.php&lang=est&section=1&sub=3