Turismi areng praegu

Maakonda läbib Tallinn-Narva-Peterburi maantee, üks osa Via Baltika kiirteest. Alanud on ettevalmitused uue silla ehitamiseks Narva jõele, eesmärgiga laiendada Euroopa ja Venemaa vahelist kaubavahetust ja turismi. Uue tõuke maakonna arengule annab vastvalminud Sillamäe sadam. Alates 2006 aasta maist käivitus regulaarne reisilaevaliiklus Sillamäe ja Kotka vahel, mis annab tõuke turismi arengule. Lk. 94

Narvas annavad tööd Narva Elektrijaamad, kes toodavad 96% Eesti elektrienergiast. Kreenholmi Manufaktuur on teine suur tööandja. Lk. 121

Sillamäe- Siin oli 19 saj. populaarne suvituskoht, kus puhkas rohkesti St.Peterburgi haritlasi. Peale II maailmasõda oli Sillamäe suletud linn, kuhu Nõukogude Liit rajas sõjavangide abiga uraanirikastamistehased. Eestis pole teist sellist kohta, kus oleks säilinud nii täiuslik arhitektuuriansambel eelmise sajandi 40.-50. aastate stiilis. Lõunapoolsete linnade eeskujul ehitatud mere äärde viiv uhke trepistik, marksismi klassikute bareljeefid ja hoonete paiknemise range rütmilisus, linnavõimu hoone kui kentsakas näide nõukogude ja gooti stiili ühendamisest. Linna ehitamisel raha ei loetud, arhitektuuris matkiti suurte liialdustega klassitsismi ja barokki. Lk 106- 107.

Ida-Virumaa on paik ajaloo huvilistele

Ida-Virumaal on palju mälestusmärke nii Põhjasõjas, I maailmasõjas kui II maailmasõjas langenute mälestuseks. Need on lasknud püstitada Eesti riik, Saksa riik ja paljud sõjaveteranide organisatsioonid. Suurimad ja ohvriterohkeimad lahingud olid aga II maailmasõjas Sinimägedes, sellepärast on siin ka mitmed mälestusmärgid, suurematest veel Toilas, Narva-Jõesuus, Jõhvi pargis ja Illukal kiriku juures.
Kolm omavahel liitunud vallseljakut moodustavad Sinimäed- Tornimägi, Pargimägi ja Põrguaugu- ehk Grenaderimägi. Nende kogupikkus on 3,4 km. Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised, Tornimäel asub II maailmasõja aegne saksa vägede staap, osaliselt taastatud punkrid. Lk. 112

Kasutatud allikas: Raamat „Giidi käsiraamat“ Tallinnast-Narvani, Ecce Revalia: Tallinn 2006, 144 lk.
Autor: Kadri Tähepõld

Loodusmälestised

Pinnavormidest on olulisemad Iisaku-Illuka ja Mäetaguse-Jõuga oosiahelikud, Kuremäe lahikonna voored, Kurtna mõhnastik ja Peipsi luitestik. Karstivormide poolest on rikas Jõhvi kõrgustik, millel asuvad Mäetaguse valla põhjaosas Kalina, Kiikla ja Ratva karstiala ning Vesiheinamaa allikad. Kuremäel avaneb suur tõusuallikas (Ohvriallikas, Püha allikas), mida külastavad tuhanded inimesed. Lk. 5

Mitmed rändrahnud köidavad siingi tähelepanu ja väärivad säilitamist.

• Pilliroosoo Kalevipoja kivi- Ohakvere küla ääres, ümbermõõt 16,5 m, kürgus 1,8 m.
• Ahu kivi- Kiikla küla, ümbermõõt 9,7 m, kõrgus 1,6 m.
• Võrnu rahn- kõrgus 2,6 m ja ümbermõõt 17,2 m.
• Mangumetsa kivi- Mäetaguse, ümbermõõt 15,2 m, kõrgus 1,8 m.
• Sõrumäe kivi- Iisaku vald, rabakivi rahn, ümbermõõt 10,1 m, kõrgus 2,3 m.
• Kaidma kivi- Kuremägi, ümbermõõt 14,7 m, kõrgus 1,9 m.
• Naarismaa kivi- Kaidma küla.
• Pumbajaama kivi- Pannjärve liivakarjääri tehisjärve piirkonnas, jämedakristalliline graniit, piirkonna kõrgeim 3,1 m, ümbermõõt 12,6 m.
• Saarejärve kivi- pegmatoised vahevööndid.

Siinsed rahnud on koostiselt üsna varieeruvad ja esindavad peaaegu kõiki Eesti alal esinevaid suurrahnude põhitüüpe. See on tingitud rahnude suhteliselt tagasihoidlikest mõõtmetest, mistõttu mandrijää suutis kujundada neist „statistilise keskmise“. Rahnud pole suured ja on enamasti peidetud raskesti ligipääsetavates kohtades. Lk. 19-20.

Kasutatud allikas: Raamat "Loodusmälestised" osa 13. Ida-Virumaa

Autor: Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 47 lk.