"Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud"

Autor: Alo Särg

Argo kirjastus: 2006, 103 lk.

Mitmed paikkonnad, nagu Narva-Jõesuu, Sillamäe ja Toila-Oru, on olnud just Peterburi kõrgseltskonna suvitus- ja lõõgastuskohaks. Seetõttu on siin kunagi olnud väga suursuguseid ja uhkeid losse, nagu Kalvi, Jõhvi, Maidla, Mäetaguse ja loomulikult ka Pühajõe mõisate omi. Viimases neist paiknes Eesti kauneimaid itaaliapärasemaid paleesid, mis valmimise järel kandis nimetust Oru loss.
Samuti pärineb siit palju maailmatasemel kuulsusi. Eestimaa ajalugu ei pääse kuidagi mööda geograaf Eduard Gustav von Tollist, väejuht Magnus Gustav von Essenist, diplomaatidest Gustav Ernst ja Otto Magnus von Stackelbergidest.
Kogu piirkonnale, sealhulgas ka mõisaarhitektuurile oli II maailmasõda katastroofiline. Just siin toimusid Eestimaa pinnal veriseimad sõjasündmused. Sinimägede all kestsid pea pool aastat rängad lahingud. Hävis peaaegu kogu baronke Narva linn, nagu ka Vaivara, Jõhvi, Toila-Oru ning rea väiksemate paikkondade hoonestus. Seetõttu on Ida-Virumaal mõisahoonestust säilinud üpris kesiselt.
Ida-virumaa jagunes viieks kihelkonnaks, kuhu kuulus u 72. mõisat. Neist täielikult säilinud peahoonetega on kõigest 13 mõisat. Ülejäänute peahooned on kas varemeis või täielikult hävinenud. Päris mitmed mõisad on täiesti jäljetult kadunud.
Kuid kõigile rasketele aegadele vaatamata on Ida-Virumaa kaunis ning täis elujõudu. Oma hiilguse on tagasi võitnus Kalvi, Maidla ja Mäetaguse mõisad. Mitmes on käimas taastamistööd. Korrastamisel on ka imeilus Toila-Oru park. Paljukannatanud Ida-Virumaal on veel, mida pakkuda ning kõik huvilised on oodatud neid rikkusi avastama. (Lk. 7)

„Aa küla“ - 1241. aastal koostatud Eestimaa vanimas külade loendis ehk „Taani hindamis-raamatus“. Rajati 15 saj. keskpaiku. Peahoone barokset esifassaadi ilmestavad kaks historitsistlikku verandat. Keskrisaliiti kaunisatavad ehisvaasid ja tuulelipp. 1924. aastal asutati peahoonesse hooldekodu, mis tegutseb tänaseni. Mõisa peahoone põhiosa pärineb Põhjasõja-eelsest ajast. (lk. 9-12)

Iisaku kirikuküla kohta on andmeid aastast 1426. Ilmselt sai ta oma nime juutide ühe esiisa ja Kristuse eelkuju Iisaki auks, keda tema kõrges eas isa Aabram oli valmis jumalale ohverdama. Esimesed omanikud olid Kiekelid. (lk. 21)

Illuka- rajatud 1675. aastal Gerdhard Lode poolt. Keskrisaliit tipneb gootikale omase rinnatise ning tornikestega astmikfrontooniga. Risaliidil, nagu ka kogu ülejäänud hoonel, on kaarjate karniisidega renessansilikud aknad, mille keskosas paikneb sepisvõrega rõdu. Katuseäärt ilmestavad laiad ehiskarniisid. (lk. 22-25)

Jõhvi karjamõisad: Kose, Pauliku, Soedina. Kuni võõrandamiseni püsis mõis Girard de Soucantonide nimel. Kaunis historitsistlik peahoone valmis 1871-1873 aastatel. 1920.ndate aas-tate lõpus omandas hoone Eesti Kaitsevägi. 1944. purustasid lahkuvad saksa väed muu hulgas ka mõisa peahoone. Tänapäeval asub endises mõisapargis Jõhvi kontserdimaja. (lk. 27-28)

Kalvi mõisakompleks
Karjamõisad: Päsula, Sonda, Rannamõisa. Kalvi küla mainitakse esmakordselt Podebuse nime all. Tagafassaadi kaunimateks detailideks on kahemarsiline trepp ning sissekäigu kohal asuv rõdu. Magnus Gustav von Essen (1758-1813) oli Kalvi mõisa omanik. Vene keiserlik kindralleitnant, Liivimaa ja Kuramaa kuberner.

Massiivset hoonet ilmestavad esifassaadi astmikfrontoon, mille ees asub rõdu, ning pandus ja nurgatornid. Hoone taga on purskkaevudega kanal, mille serva kaunistavad skupltuurid. Hoone huvitavaimaks detailiks on seinapildid. 1940. asutati sinna kaevurite sanatoorium. (lk. 31-35)

Kukruse- 1241. aastal mainitakse esimest korda Kuckaruse küla. 18. saj II poolel valmis mõisa barokne peahoone. Plaanis on rajada peahoonesse muuseum ning eraldada ruumid vallamajale. Mõisast on pärit polaaruurija Eduard Gustav von Toll (1858-1902). Peahoone esiselt väljakult suundub kaherealine lehisallee Tollid perekonnakalmistule Kabelimetsa. Hauad on valdavalt hävinenud. Kukruse mõisas hakati juba 1916. aastal põlevkivi kaevandama. Siit on pärit ka põlevkivi mineraloogiline nimetus- kukersiit. (lk. 44-48)

Mäetaguse mõisal on Eesti ajaloos tähtis roll.

Tõeline õitseng saabus 1736. aastal, kui mõis läks von Rosenite omandusse1796. aastal ehitati varaklassitsistlik kahekorruseline kelpkatusega peahoone. Mäetaguse-Kiikla tee ääres kõrgel künkal asub Rosenite renoveeritav neogooti stiilis kabel.

Mäetaguse mõisnik Otto Fabian von Rosen- Liivimaa maanõunik 1739-1759, koostas 1739. aastal agraarõigusliku dokumendi, mis kuulutas talupoegade õigusetut seisundit ja põlistas pärisorjusliku Balti erikorra. (lk. 59-63)

Saka mõis- neorenessanss-stiilis peahoonet iseloomustavad lamedad katused ja kõrgete kitsaste akendega kesktorn. Esifassaadil asub kinnine veranda ja kahemarsiline trepp. Praegu seisab rüüstatud hoone tühjana. Mõisast on alles kõrvalhooned ja kaunis klindiäärne park. Ühes renoveeritud kõrvalhoones avati 2004. aastal hotell. (lk. 80-83)