Ida-Virumaa on Eesti kirdepoolseim maakond, mis piirneb põhjast Soome lahega, idast Narva jõega ja lõunast Peipsi järvega. Edelast ja läänest kulgeb maakonna piir valdavalt läbi metsade ja soode, eraldades maakonda Jõgeva- ja Lääne-Virumaast. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi linn, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Kokku on maakonnas 22 kohalikku omavalitsust, neist 6 linna ja 16 valda. Ida-Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond – ca 88 % elanikest elab linnades. Kokku elab Ida-Virumaal 171 748 inimest (seisuga 2007). Ida-Virumaa üldhariduskoolides õpib 16 489 õpilast (seisuga september 2007), nendest 75,7% õpivad vene õppekeelega koolides. Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 62 koolieelset lasteasutust ja 3 kutseõppeasutust. Kõrgharidust on võimalik omandada kolmes riiklikus kõrgkoolis: Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakonnas.

Maakonnal on suured tööstustraditsioonid – siin asub enamus Eesti tööstus- ja energeetikavõimsustest ja siin toodetakse ca 16 % Eesti tööstustoodangust. Suurimad majandusvaldkonnad on:

• põlevkivi kaevandamine, elektri- ja soojusenergia tootmine
• keemiatööstus
• kaubandus
• ehitus ja ehitusmaterjalide tööstus
• puidutööstus
• metallitööstus
• toiduainetetööstus
• turism
  

Ida-Virumaa on rikas ja vastuoluline maakond. Pikkade tööstustraditsioonide ja kauni loodusega maakond on ka suure potentsiaaliga turismipiirkond. Maakonnas asuvad:

• Eesti veerohkeim jõgi – Narva jõgi (400 m3 vett sekundis)
• Eesti suurim järvestik – Kurtna järvestik (40 järve 30 km2 kohta)
• Eesti sügavaim allmaakaevandus – Estonia kaevandus (70 meetrit)
• Eesti kõrgeimad korstnad – Eesti Elektrijaam (250 meetrit)
• Eesti kõrgeimad tehismäed – Kiviõli tuhamägi (173 meetrit merepinnast)
• Eesti kõrgeim juga – 25 meetri kõrgune Valaste juga
• Eesti kõrgeim pankrannik – Ontika pankrannik (56 meetri kõrgune)
• Eesti pikim rand – Peipsi supelrand (üle 30 km)
• Eesti pikim mereäärne supelrand – Narva-Jõesuu (7,5 km ja jätkub Vaivara vallas, kokku 13 km)
• Eesti vanim tegutsev klooster – Kuremäe nunnaklooster (114 aastat)
• Venemaale kõige lähedam Euroopa Liidu sadam – Sillamäe sadam (25 km Vene piirist)

Allikas: http://www.ida-virumaa.ee/index.php?tab=blocks/review.php&lang=est&section=0&sub=0

Lipp ja vapp

Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge ja alumine roheline. Valge laiu keskel on maakonna eritunnusena Ida- Virumaa vapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut; lipu normaalsuurus on 105 X 165 cm.

Ida-Viru maakonna vapiks on sinisel väljal linnuse hambuline müür, mis lõpeb hõbedase torniga, jättes vabaks vapi vasakpoolse külgääre; müüril on viis hammast, igaühes must aknaava; tornil on punane katus ja neli musta aknaava, mis on paigutatud kolmel tornikorral asuvatena; linnusemüüri kohal ristamisi kaks kaheteralist hõbedast mõõka allapoole pööratud kuldsete kaepidemetega.

Allikas:http://www.ida-virumaa.ee/index.phptab=blocks/review.php&lang=est&section=0&sub=0

Uudised

20.03.2009

Jõesuusse tuleb tehislainetega surfikeskus

Ida-Virumaale Narva-Jõesuu jõekalda ja mereranna vahelisele alale rajatakse Eesti ja kogu Läänemere regiooni esimene surfi-keskus, kus tehislainel sõites on võimalik lainesurfi harrastada sisetingimustes. Kasutades ära ainulaadset tehislaine tehnoloogiat, rajab AS SunWave Suur-Lootsi tänava äärde sisemise surfikeskuse, kus lainesurfi on võimalik harrastada sõltumata aastaajast, ilmast ning ka sellest, kas eelnevad kogemused surfi harrastamiseks on olemas või mitte, teatas ettevõte.

"WaveLochi patenteeritud tehnoloogia alusel rajatavates surfibasseinides on võimalus kogeda tõelist ookeanilaine jõudu ning seda täiesti turvaliselt ja ohutult," kinnitas ASi SunWave juhatuse liige Hardi Murula.1990. aasta alguses California surfiguru Thomas J. Lochtefeldi välja mõeldud tehnoloogiat on aasta-aastalt täiustatud ning praegu on FlowRideri® kaubamärki kandvad surfibasseinid ainulaadsed ja eelistatuimad tooted oma valdkonnas. WaveLoch on kokku paigaldanud üle 120 seadme 20 erinevas riigis, peamiselt Põhja-Ameerikas ja Aasias.

Arendustegevuste käigus on erilist tähelepanu pööratud kasutajate turvalisusele. Tehislaine all olev pehme membraan muudab kukkumised täiesti ohutuks ning seetõttu võivad seadet kasutada inimesed alates 8. eluaastast kuni väga kõrge vanuseni.Surfikeskuse arhitektuurse eelprojekti on koostanud arhitektuuribüroo Kosmos (www.kosmoses.ee). Nurgakivi on plaanis keskusele panna 2010. aastal.

Allikas:http://www.ida-virumaa.ee/index.phplang=est&section=0&sub=4&tab=blocks/calendar/index.php&month_id=5&year=2009

Uudiste rubriik Ida-virumaa online koduleheküljelt