Ida-Virumaa matkapiirkonnad ja rajad

Aktiivne puhkus ei tähenda ainult mugavat ja tavapärast paadiga ja jalgrattaga sõitmist. Kõik, kes on tõelised loodusehuvilised ja ei karda vesiseid radu võivad ennast proovile panna Ida-Virumaa lummavates ürgsetes soostikes ja rabades. Varem või hiljem kaanetab pakane igal talvel rabad, jõed, järved ja meregi ning loodusehuvilistel avaneb võimalus mööda jääd ja üle varem vesiste paikade uitama minna. See on kindlasti hoopis teistsugune ja omamoodi ekstreemne kogemus.

Mõned kohad on mõeldud rohkem talvise ilmaga külastamiseks, näiteks Narva soodes paiknevad kunagised lahinguväljad on muudel aastaaegadel pea ligipääsmatud. Teise maailmasõja suurte lahingute jäljed ning rabasse vedelema jäänud militaarkola paljastub just talvel, mil sügavamale puutumatusse sohu pääseb.

Muraka raba (ka Muraka soostik) laiub Ida-Viru maakonnas, asudes Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel. Muraka soostik hõlmab kokku 8300 hektarit ja on üks ilusamaid rabasid Eestis. Puisraba osad on paljudes kohtades laukalised, raba kaunistavad saared ja saarekesed. Muraka rabas kasvab mitmeid harvaesinevaid taimekoosluseid ja -liike, näiteks sinist emajuurt.

Agusalu soostik paikneb Puhatu soostiku lõunaosas. Agusalu sood on valdavalt rabad ja siirdesood, kuid ei puudu ka madalsood. Agusalu külast 1,5 km ida pool, soometsa keskel asuvad kaks madalat ja kinnikasvavat järve- Agusalu järv ja Väike Agusalu järv.

Puhatu soostik on Eestimaa suurim sooala, mille pikkuseks on 40 ja laiuseks 25 kilomeetrit. Soostiku osad on: Laukasoo, Anisoo, Krivasoo, Mustaladva soo, Talutaga soo, Oru soo, Agusalu soo ja Puhatu soo. Puhatu külast paari kilomeetri kaugusel on ridamisi mitu järve, suurim neist on Puhatu järv. Kõik need järved on tüüpilised rabajärved.

Poruni jõe ürgorg on botaanilis-zooloogiline kaitseala. Asustus puudub siin täielikult, mistõttu oli pelgupaigaks paljudele metsavendadele.

Kurtna „11“ järve matkarada
Kurtna matkarada saab alguse Kurtna Riikliku Maastikukaitseala keskuse juurest Niinesaare järve kaldalt. Rada läbib Kurtna järvestiku 40-nest järvest kümmet- Kurtna Mustjärv, Nõmmejärv, Särgjärv, Haugjärv, Ahnejärv, Martiska järv, Kuradijärv, Vasavere veehaare, Kurtna Suurjärv ja Niinsaare Laugasjärv.

Saka-Ontika-Toila pankrannik on esitatud UNESCO maailmapärandi nimistusse kandmiseks. Ontika kohal on pankranniku kõrgus 55,6m merepinnast. Matkaraja algus on Saka külas, kus kohaliku kaupluse aknal olevalt stendilt saab tutvuda raja skeemiga. Vaatekohad: Saka küla, Saka kanjon, pangaalune mets, Karjaoru kanjon, kambriumi sinisavid, astangutepealne Ontikal, Valaste juga, Ontika mõis.

Selisoo matkarada- rada asub Mäetaguse valla territooriumil. Seli raba on küll väike, kuid huvitav oma tihedate laugastega. Rada algab Estonia kaevanduse settebasseini juurest ja lõpeb Metsküla lähedal, raja pikkus umbes 4 kilomeetrit. Vaatekohad: Milloja settebasseinid, metsatüüpide tutvustus, raba algus, laukad, Seli järv ja älved.

1. Materjal on võetud raamatust “Looduses liikumise võimalused Eestis“, lehekülgedelt 30-31.
Eesti Tervisespordi Ühendus: Tallinn, 2002, 154 lk.

2. Artikkel Äripäevast Online "Jäine Eesti annab matkal uusi võimalusi".

Autor: Marko Kaldur, kuupäev 8.02.2008
[http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3855/rpp_sport_385502]