Aluoja juga

Enne Pühajõkke suubumist on jõel moodustunud umbes 180 m ulatuses omapärane ilus väike joastik, mille kogukõrgus on 5 m. Pae murdmise tagajärjel on tekkinud kanjoni servadesse lamedad terrassid. Aluojal olevat paasi murtud juba 13. saj Pühajõe linnuse rajamiseks. Kaldamüüri alt purskub paelõhangust välja läte – Aluoja ohvriallikas.

Tänane Toila on rahvusvaheliselt tuntud suvituskohana
ja ühe Ida-Virumaa meeliselupaigana. Puhkajaid
võlub kaunis loodus, matkarajad, meri, sadam, Oru
park, laululava, sanatoorium ja restoranid. Osoonirikas
õhk on toonud Toilale õhukuurordi tiitli.

Oru park

Pühajõe orus asuv 105 ha suurune park rajati 1897–1901 Peterburi kaupmehe Grigori Jelissejevi suvelossi ümber. Alates 1935.a olid Oru loss ja park Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsiks. Eeskujulikus korras olev park kannatas tugevasti II maailmasõja ajal, mil hävis loss, paljud kõrvalhooned ja suur osa pargist. Üks Põhja-Eesti kaunimaid parke ületab liigirikkuselt kõik teised Põhja-Eesti pargid. Seal kasvab 270 eri liiki ja vormi puid-põõsaid. Eriti palju võõrliike kasvab Nõiametsas ja lossiplatsi ümbruses. Okaspuudest on huvitavamad euroopa lehised, alpi seedermännid, mägimännid, virgiinia kadakas, hall ebatsuuga. Toila Gümnaasiumi kooli juures asub riikliku looduskaitsealune euro-ameerika pappel, pargi kõige jämedam 1870. aastal istutatud puu. Valgustatud jalutusrada Oru pargis algab pargi väravast, suundub randa, Sadamasse.

Toila sadam
Toila sadam asub maalilise Pühajõe suudmes. Sadama juures on siit algava matkaraja skeem ja pankranniku tutvustus. Sadamas peatuvad väiksed kalapaadid ja traalerid. Sealne jahtklubi pakub kõrge pankranniku imetlemiseks Soome lahelt kaatri- ja jahiretki. Sadamas tegutseb päikeseterrassiga Sadamakõrts.

Vaivara

Taanlaste saabumisel 13. saj põgenesid siin elanud inimesed mööda merd ja üle Narva jõe mujale. Inimesed, kes suundusid sügavale laande ja soode taha, asustasid uued asulad, nagu nt. Sirgala küla, mille asustust mainitakse esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Vaivara on üleelanud Peterburi suvitajate voolu, kohaliku elanikkonna evakueerimise, Vaivara piirkonna hävitamise ja põletamise.

Vaivara matkarajad pakuvad huvi nii ajaloo- kui ka loodushuvilistele. Rada viib Sinimägedesse, kus Põrguhauamäe ehk sõjameestele tuntud Grenaderi mäe nõlvale on püstitatud suur metallrist kõigi Sinimägedes hukkunute mälestuseks. Risti ümbritseb rõngas, millel asuvad pommikillud meenutavad siinseid raskeid lahinguid. Vaivara vallamaja juurest algab ka Vaivara ajaloorada, mis tutvustab maailmaajaloolise tähtsusega suurlahingute paiku. Raja pikkus on 15,8 km.

Sinimägede legend

Vaivara kihelkonnas on üks määratu suur kivi. Kivi ühel pool on määratu hulk väiksemaid kivisid külvatud. Rahvas räägib nendest kividest järgmiselt. Peterburi linna ehitamise ajal pole tohtinud keegi ilma kingituseta linna vaatama minna. Siis teinud Vanapagan suure kivist koorma vankri peale, ise asunud ette ja sõitnud Peeteri linna vaatama ja abi viima. Tee peal ajanud mehikene oma koorma kivi otsa ümber, siis nõnda viisi saanud need kivid sinna.

Tornimägi on Sinimägede läänepoolseim kõrgendik. Peeter I laskis Põhjasõja ajal mäele vaatetorni ehitada. Mäe otsas asub allikakoht, mis arvatakse olevat põhjatu. Rahvajuttude järgi käinud siin jaaniööl kuradid suplemas. Mäeharjalt avanevad huvitavad vaated
ümbruskonnale. Sõja ajal asus Tornimäel Sinimägede rinnet hoidvate vägede keskne juhtimiskeskus, staabipunkrite joon.

Põrguhauamägi

Mäe keskel on sügav lehtrikujuline auk, milles omakorda koopaauk, mida kutsutaksegi Põrguauguks.

Narva-Jõesuu — 13 km pikkune valge ja peene liivaga supelrand Eesti kauneima ranna, 10 suuruse pindala ja ligi 3000 elanikuga merekuurort asub Soome lahe rannikul kohas, kus Narva jõgi suubub Soome lahte. Esimene teave Narva-Jõesuu rahvastikust pärineb 17. saj lõpust. Narva-Jõesuu esimest nime Hungerburg ehk näljalinn kasutati esmakordselt 28.augustil 1684.a ja säilis
ametidokumentides kuni 1922. aastani. Rohkesti tarvitati ka nimetusi Mündung ja Seemündung. Kohalik rahvas kasutas lihtsat omaseks saanud väljendit Meresuu. Eelmise sajandi kahekümnendate aastate algul nimetati kuurortlinn Narva-Jõesuuks.

Juba 19. saj algul oli Narva-Jõesuu populaarne suvituspaik ja sealt ammutasid loominguks vaimu paljud selleaegsed luuletajad, kirjanikud, kunstnikud ja muusikud. Enne I maailmasõda saavutas aga Narva-Jõesuu suvituskohana eriti kõrge maine. Nõukogude võimu ajal kerkisid
kaunisse kuurortlinna kõrged sanatooriumihooned, millest mitmed on tänaseks lagunenud. Möödunud hiilgust tunnistavad mitmed kaunite nikerdustega puitmajad. Tee ääres leiate mitmetes sõdades langenutele püstitatud mälestusmärke. II maailmasõjas hukkunud Leningradi tankidiviisi sõdureid meenutab Eestis ainus säilinud tankimonument.

Mõned majutuskohad Ida-Virumaal

Hotellid Kalvi mõis, Saka Cliff Hotel & Spa, Hotell Wirona, Hotell Pääsuke
Külalistemaja Ratsibor, Puhkekeskus Neptun
Puhkemajad Lüganuse Puhkemaja
Kodumajutus Allika Turismitalu
Isiklikult soovitan külastada kohvikut Privaat, Valge Hobu Trahterit ja Jäägri grilli.

Materjal „Atraktiivsed kohad 1. OSA“ on võetud Ida-Virumaa Turismibrošüürist lehekülgedelt 1-37.

Interneti aadress: http://www.ida-virumaa.ee/docs/d4.pdf