Vaivara matkarada-rahvusvahelise rannikuraja E9 kolmas lõik Eestis. Vaivara matkaraja pikkus on 20 kilomeetrit. Raja läbimise aeg 5 tundi. Rada algab Vaivara vallamaja juurest, Tallinn-Narva maantee ääres ja lõpeb Kotschnevi pargis.

1. Vaivara vallamaja asub Tallinn-Narva maantee ääres Perjatsi bussipeatuse juures. Pärimuste järgi on Vaivarat nimetatud ka Vaevaaruks, Vaevaoruks. Mitmel korral on vald olnud sõdade tagajärjel inimtühi. II Maailmasõjas hävis 90% hoonetest. Vallamaja läheduses asub rahvamaja, mille ehitamisel oli suur materiaalne tugi parun Constatin Korff. Rahvamajas tegeldi aktiivselt muusika ja näitemänguga. Viimast juhtis kohalik näitekirjanik ja lavastaja Kristjan Rutoff-Rajasaare. Tema looming on püsinud laval tänaseni.

2. Perjatsi oja lõikab ordoviitsiumi lademed kuni diktoneemakildani k.a. Lääne poole jääb loopealne, lõhandikus kasvab rikkalik salulehtmets. Oja kaldal kulgeb otse randa viiv kaldatee. Karjamaa serval on vaid mõni maja - see on kõik, mis on säilinud sõjaeelsetest küladest ja suvilatest.

3. Kiiu nukil on hästi jälgitav mere pealetung rannale. Siin asus Naiste Kristliku Ühingu puhkekodu, mis nõukogude ajal muudeti esimeseks pioneerilaagriks Eestis ja siia toodi lapsi Venemaa kaugetest paikadest. Eesti nimekas helilooja Eduard Tubin armastas just siin rannas töörohkeks talveks energiat koguda.

4. Perjatsi. Viimane laulupidu toimus siin 1939.a. Laululava ei ole säilinud. Kalda lähedal kulgeb siin asfalttee, mis talvel on valgustatud suusarada. Perjatsi rand on Sillamäe rahva supelrand. Vee tõusu tõendab meres olev Suurkivi, mis varem seisis kaldal.

5. Rootsi kants on Vene sõdalaste poolt Põhjasõja ajal rajatud kindlustuste vöönd. See oli Narva linna eelkindlustusliin, mis kulges mere ja Sinimägede vahel. Siin asusid tüüpilised retuudilaadsed kindlustused välikahuritele. Enne neid olid sellised Toilas Pühajõel.

6. Sinimäed on tasasel platool asuvat kolm kõrgendikku, mis on mandrijää pealetungil klindiastangult üles lükatud rändpangased, kõrgusega kuni 84 m üle merepinna. Mäed on olnud kindlustusvööks mitmetes sõdades. Kuni II maailmasõjani olid mäed kaetud kõrgete metsadega, pinnasekihid on kurrutatud.

7. Tornimägi on Sinimägede läänepoolseim kõrgendik. Siia laskis Peeter I juba Põhjasõja ajal ehitada vaatetorni. Mäe otsas asub allikakoht, mis arvatakse olevat põhjatu. Rahvajuttude järgi käinud siin jaaniööl kuradid suplemas. Mäeharjalt avanevad huvitavad vaated ümbruskonnale. Sõja ajal asus Tornimäe otsas Sinimägede rinnet hoidvate vägede keskne juhtimiskeskus, staabipunkrite joon, rohkesti on näha kaevikuauke. Mäe põhjakülge piirab huvitav paekivitee, lõunaküljel on näha kurrutatud liivapaljand.

8. Kalmistud. Tornimäe lõunaküljele jääb uus kalmistu, kus asuvad monumendid Vabadussõjas langenuile. Omanäoline on selle kalmistu värav. Üle tee jääb vana kalmistu, kus puhkab mitmeid nimekaid isiksusi, nende seas kirjanik Rajasaare, koolijuhataja Pastak ja 1856.a. Vaivara mõisa omandanud parun Korff.

9. Kihelkonnakooli asutas 1869.a. parun Korff. 1890.a. ehitati kool vana postijaama asemele. Maja oli paekivist, punaste tellistega kanditud ja kahekorruseline. 1995.a. pandi kooli asukohta mälestuskivi. Vaivara kool oli Eestis esimene, kus lisaks kirjaoskusele anti teadmisi ka põllupidamisest. Juhataja Masing oli tõeline ärkamisaja tegelane, kujundadeskohalikku kultuurielu. Tema asetäitja Theodor Hansen viisistas L.Koidula luuletuse “Ema süda” oma väikese surnud tütre mälestuseks.

10. Vene kalmistu jääb Põrguaugu mäe ja Tornimäe vahel kulgeva tee äärde. Siin asuvad uhked monumendid II Maailmasõjas hukkunuile.

11. Põrguaugu ehk sõjameestele tuntud Grenaderi mäe lõunakülg on mitmekordsete kaitseliinide kaevikute vöönd, põhjakülg punkrite vöönd. Siin asusid Saksa poole kaevikud, rinne jäi püsima mäe jalamile. Vene poolel võitlesid siin valikväed, Fedjuninski 2. löögiarmee. Siin hukkus palju eestlasi. Mäe keskel on sügav lehtrikujuline auk, milles asub omakorda koopaauk, mida kutsutaksegi Põrguauguks.

12. Pärnade allee ühendab Põrguaugu mäge ja Pargimäge. Allee on kasvanud vanadele tüvedele.

13. Pargimägi ehk Lastekodu mägi oli I Maailmasõja eelsete ja aegsete kindlustusehitistega Peterburi eelkaitseliiniks. Valmistati ette kahurite positsiooniks, mäe kaldal asuvad meeskonnapunkrid ja kasematid lõhkeainete hoidlatena, milledejuurest avaneb vaade mäe jalamil asuvale endisele suurfarmile. Mäe lõunakaldal peetakse kohalikke laulupidusid. Mäe otsas asus eelmise sajandi lõpu dekoratiivses Schweitsi arhitektuurilises stiilis ehitatud puithoone - parun Korffi mõis. Eesti ajal sai mõisast lastekodu, mis paistis silma eeskujuliku kasvatuskorraldusega.

14. Tannenbergi liin oli varuliiniks ja kulges Pargimäest Mummasaareni. Pealiin asus Narva jõel. Liin kuulus tervikuna Eesti ja Läti ala kaitseks loodud Panther-liini koosseisu iseseisva üksusena, nimetusega Tannenberg. Liini ehitajateks oli võitlusgrupp Narva armeegrupist Nord. Narva jõe mahajätmise korral muutus see peakaitseliiniks, kus rinne püsis Eesti mahajätmiseni sakslaste poolt.

15. Mummassaare (Mon Blansiere - minu vaade pr.k.) on olnud Peterburi haritlaskonna meelispuhkepaik. Siin on maalinud Schiskin, siin olid ka parun Korffi suvilad. Rannas kohtame kivikülvi, kus on esindatud kivid, mille lähtekohaks on Kesk- ja Kagu-Soome. Ranna suurtele rahnudele on antud nimed. Naistekivi taga vahetasid naised riideid, Sadamakivi külge kinnitasid kalurid paate, Rannakivil armastati mõõna ajal päevitada.

16. Utria lõhangus on eristatavad kambriumi savid, ülemkambriumi liivakihid ja ordoviitsiumi setted. Kallastel kasvab laialeheline mets, rohkesti on kuukressi. Lõhangus voolab Utria oja, mille suudmest itta jääb soomlaste dessantkivi Vabadussõja päevilt.

18. Kotschnevi park. Siia ehitas Narva-Jõesuu vabrikant ja laevade omanik tõelise lossi koos kõige juurdekuuluvaga. Parki istutati haruldasi puuliike, kasvuhoonetes õitsesid roosid. Praegu on säilinud vaid varemed.

Materjal on võetud raamatust “Looduses liikumise võimalused Eestis“ lehekülgedelt 29-30. Eesti Tervisespordi Ühendus: Tallinn, 2000, 154 lk.